kiirgused
Kiirgused ehk kiirgus on energia või osakeste voog, mis levib läbi ruumi. Neid eristatakse peamiselt ioniseeriva kiirguse ja mitteioniseeriva kiirguse vahel. Ioniseeriv kiirgus on piisavalt energiline, et eemaldada elektrone aatomitest; see hõlmab alfa- ja beetaosakesi, gamma- ja X‑kiirgust ning neutronikiirgust. Mitteioniseeriv kiirgus omab väiksema energiaga fotoneid ja osakesi ning ei põhjusta tavaliselt elektronide välja lülitamist; selle alla kuuluvad nähtav valgus, infrapuna, raadiosagedus- ja mikrolained ning osa ultraviolettkiirgusest.
Allikad: Kiirgus tekib looduslikult ja inimtegevusest. Looduslik taust tuleneb kosmilisest kiirgusest ning maapinnal leiduvast radioaktiivsest materjalist,
Mõjud ja mõõtmine: Ioniseeriv kiirgus võib kahjustada DNA-d ja suurendada vähiriski; suur doosi korral võib esineda
Rakendused ja kaitse: Kiirgust kasutatakse meditsiinis (röntgen, CT, kiiritusravi), tööstuses (mitmekandvate testide ja materjalide analüüs) ning