keskkõrvapõletiku

Keskkõrvapõletik, teadusliku nimetusega keskkõrvainfektsioon või otiit, on keskkõrva põletik. See on väga levinud haigus, eriti imikutel ja väikelastel. Keskkõrvapõletik võib olla äge, mis tähendab kiiret teket ja lühikest kestust, või krooniline, mis viitab pikaajalisele või korduvale põletikule.

Keskkõrvapõletiku peamised sümptomid hõlmavad valu kõrvas, mis võib olla tugev ja pulseeriv. Sageli esineb ka kuulmislangus, kuna põletik ja vedeliku kogunemine keskkõrvas takistavad heli edasikandumist. Mõnel juhul võib tekkida palavik, ärrituvus, unetus ja kaebused nagu pearinglus või tasakaaluhäired. Väikelastel võib põletikku märgata ka kõrvast eritise, unehäirete ja haige kõrva pideva sikutamise kaudu.

Keskkõrvapõletikku põhjustavad tavaliselt bakterid või viirused, mis võivad keskkõrva jõuda ülemiste hingamisteede infektsioonide, nagu nohu või gripp, tagajärjel. Eustachia torus, mis ühendab keskkõrva ninaneeluga, võib tekkida ummik, mis soodustab mikroorganismide paljunemist keskkõrvas. Lapsed on vastuvõtlikumad anatomiliste iseärasuste tõttu – nende Eustachia torud on lühemad ja horisontaalsemad, mis muudab vedeliku äravoolu raskemaks.

Diagnoos pannakse tavaliselt kõrvaarsti läbivaatuse põhjal, kus kasutatakse otoskoopi keskkõrva ja kuulmekile seisundi hindamiseks. Ravi sõltub põletiku põhjustajast ja raskusastmest. Viirusliku põletiku korral võib kasutada sümptomaatilist ravi, sealhulgas valuvaigisteid ja dekongestante. Bakteriaalse põletiku korral määratakse sageli antibiootikumid. Krooniliste või korduvate juhtumite korral võib olla vajalik kirurgiline sekkumine, näiteks ventilatsioonitorude paigaldamine.