keskkonnasäästlikkuse

Keskkonnasäästlikkus ehk keskkonnahoidlikkuse mõiste kirjeldab suundumust tagada loodusvarade ja ökosüsteemide pikaajaline säilimine ning loodusliku kapitali kasutamine nii, et inimeste vajadused rahuldatakse ka tulevikus. See tähendab ressursside tõhusat kasutamist, kahjulike mõjude vähendamist ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, et looduslik keskkond oleks puhas ja toimiv.

Selle elluviimisel pööratakse tähelepanu ringmajandusele, taastuvenergiale, energiasäästule ning säästlikule tarbimisele. Ringmajandus vähendab jäätmete mahtu läbi taaskasutuse, korduskasutuse ja jäätmete liigiti kogumise. Taastuvad energiaallikad ning energiasääst aitavad vähendada inimtekkelise keskkonnamõju ja kliimamuutuste riske.

Keskkonnasäästlikkus põhineb kolmel sambal: ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. Need põhiprinsiibid tähistavad vastastikust sõltuvust ning nende tasakaalustamine võimaldab majandustegevust ja elukvaliteeti säilitada ilma ökoloogilisi serva lõhkumata.

Mõõtmise ja järelevalve vahendid hõlmavad ökoloogilist jalajälge, CO2-heitmete taset, ressursside kasutust ja bioloogilise mitmekesisuse näitajaid. Riiklikud ning ettevõtete poliitikad ning tarbija käitumine kujundavad keskkonnasäästlikkuse taset ning selle rakendamist igapäevaelus.