keskkonnajälgimises

Keskkonnajälgimine viitab pidevale või perioodilisele keskkonnaseisundi hindamise protsessile. Selle eesmärk on koguda andmeid erinevate keskkonnategurite kohta, nagu õhu kvaliteet, vee seisund, pinnase seisund, müratase ja bioloogiline mitmekesisus. Need andmed on olulised keskkonnaprobleemide tuvastamiseks, nende ulatuse ja mõju hindamiseks ning keskkonnapoliitika ja -juhtimise tõhususe jälgimiseks.

Jälgimine võib toimuda erinevates skaalades, alates kohalikest projektidest kuni riiklike ja rahvusvaheliste programmideni. Selleks kasutatakse laia valikut meetodeid ja tehnoloogiaid, sealhulgas sensoritest, satelliidipilte, välivaatlusi ja laboratorianalüüsi. Jälgimisandmete analüüs aitab tuvastada trende, prognoosida tulevasi muutusi ja hinnata inimtegevuse mõju keskkonnale.

Keskkonnajälgimise tulemusi kasutatakse mitmel otstarbel. Need toetavad teadusuuringuid, annavad aluse keskkonnamõju hindamistele, aitavad koostada keskkonnakaitsekavasid ja -strateegiaid ning suurendavad avalikkuse teadlikkust keskkonnaprobleemidest. Samuti on jälgimine sageli seadusest tulenev nõue erinevatele tööstusharudele ja tegevustele, et tagada keskkonnastandardite järgimine.