keraamikatööstuses

Keraamikatööstus on tööstusharu, mis tegeleb keramikatoodete ja keramiste materjalide tootmisega. Toodete hulka kuuluvad tarbekeraamika (nõud, potid, kausid, taldrikud), keraamilised plaadid, sanitaartehnika osad ning tehniline ja kõrgtehnoloogiline keramik. Lisaks arendatakse välja ka tehnilisi keraamikaid, mis on olulised tööstus- ja tehnoloogilistes rakendustes.

Tootmisprotsess hõlmab toorainete ettevalmistamist (savi, kaolin, feldspar, kvarts), vormimist (käsi-, masin- või voolvormimine), kuivamist, esmast põletust (bisque) ning glasuurimist ja lõplikku põletust. Sõltuvalt toodetüübist kasutatakse oksüdatiivseid või redutseerivaid kilne ning temperatuurid jäävad tavaliselt umbes 900–1400 °C-ni. Põletusterminoloogia ja glasuurid määravad lõppomadused, nagu tihedus, tugevus ja veesimmmus.

Keraamikatööstus on energialt intensiivne ja kapitali- ning oskusteemaline. Toodang sõltub tarbijanõudlusest ning ehitus- ja tööstussüsteemide vajadustest. Keskkonnaaspektid hõlmavad tooraine kaevandamist, energiakulu, emissioone ning jäätmete käsitlemist; seetõttu arendatakse jätkusuutlikkust, taaskasutust ja tootmistehnoloogiate efektiivsust.

Globaalne turg on hästi integreeritud ning tootmine on kontsentreeritud mõnes riigis, kus ühenduvad disain, tehnoloogia ja tootmiskvaliteet. Keraamikatööstus on ajalooliselt oluline nii kultuuriliste kui ka tehnoloogiliste arengute allikas ning jätkuvad uuendused, sealhulgas 3D-printimine ja kõrgtehnoloogiline keramik, laiendavad rakendusvaldkondi.