kasvuvormi

Kasvuvorm ehk taimede kasvuline vorm on taime üldine arhitektuuriline kuju ja suurus, mis kirjeldab, kuidas taim ruumis kasvab ning kuidas selle tüvi ja oksad arenevad. Kasvuvorm on oluline ökoloogiline tunnus, mis sõltub nii taime geneetilisest pärilusest kui ka keskkonnatingimustest.

Peamised kasvuvormid on puud, põõsad, rohttaimed ja ronitaimed. Puud on puitunud taimed, mille tüvi on püsiv ja mis võivad kasvada kõrgeks ning elada kaua. Põõsad on mitmetüvelised ja tavaliselt madalama kasvuga kui puud. Rohttaimed ehk rohttaimed on vähem või mitte-puitunud ning neil puudub tugev puitunud tüvi; nad võivad olla aastased või mitmeaastased. Ronitaimed on taimed, mis vajavad tuge ja kasutavad tuge teistest taimedest või toest, et kasvada kõrgemale.

Kasvuvormi kujunemine sõltub nii taime geneetikast kui ka keskkonnateguritest, nagu valgus, niiskus, temperatuur ja mullast toitainete kättesaadavus ning konkurents teiste taimede vastu. Mõnikord on kasvuvormid plastilised ja võivad elu jooksul muutuda vastavalt kasvutingimustele; näiteks rohttaimed võivad arendada puitunud vartega vorme vanemaks saades.

Kasvuvormi teave on oluline taimede kirjeldamisel ning biogeograafilistes ja ökosüsteemide uuringutes. See aitab mõista valgust kasutavaid ja konkurentsi kujundavaid omadusi ning on aluseks florade loenduste, elupaigatundmise ja looduskaitse kavandamisel.