kasvufaktorite

Kasvufaktorid on bioloogilised signaalvalgud, mis stimuleerivad rakkude kasvu, diferentseerumist, ellujäämist ja liikumist. Need toodetakse erinevates kudedest ning mõjuvad sihtrakkudesse retseptorite kaudu raku pinnal. Kasvufaktorid võivad toimida autokraatselt, parakriinselt või endokriinselt ning nende toimet määrab kontekst ja kasvukeskkond.

Toimemehhanism seisneb ligandi sidumises retseptoritele ja sisemiste signaaliradade aktiveerimises, näiteks MAPK/ERK, PI3K/AKT ja JAK/STAT teed. Enamik kasvufaktoreid seondub tirosiinikinaasiretseptoritega; mõnede puhul on tegemist seriin-/türosiinkinaasretseptoritega (näiteks TGF-β).

Peamised kasvufaktorite perekonnad hõlmavad EGF-tüüpi kasvufaktoreid (EGF ja sarnased), VEGF-i (veresoonte kasv), FGFs (fibroblastide kasvufaktorid), PDGF-i (plaatletide päritolu), IGF-i (insuliinilaadsed kasvufaktorid) ja TGF-β (transformeeriv kasvufaktor β); lisaks on tähtis HGF (hepatotsüütide kasvufaktor). Need tegurid reguleerivad arengut, kudede perdud ja regeneratsiooni ning neil on sageli koostoimed erinevate signaalide vahel.

Füsioloogiliselt on kasvufaktorid olulised embrionilises arengus, kudede remondis ja paranduses. Düsregulatsioon signaalides võib kaasa tuua haiguste tekkimise või progressiooni, näiteks vähkkasvajate angiogeneesi ja kasvuhäireid. Sel põhjusel on kasvufaktorite signaale nii terapeutilised sihtmärgid kui ka riskid meditsiinis.

Kliinilised ja uuringulised kasutusalad hõlmavad rekombinantsete kasvufaktorite rakendust, näiteks EPO, G-CSF ja GM-CSF vereloome stimuleerimiseks. Rakkude kultuuris soodustavad kasvufaktorid paljunemist või diferentseerumist, ja neid uuritakse ka regenereerivas meditsiinis, kus nende kontrollitud kasutamine võib parandada taastumist.