kasvajaprotsesse

Kasvajaprotsess ehk kasvajate teke ja areng on bioloogiline mehhanism, mille käigus normaalne rakk mutatsioonide ja epigenetiliste muutuste tõttu omandab püsiva kontrollimatu kasvu võime ning moodustab kloni, mis võib areneda healoomulisest kasvajast pahaloomuliseks kasvajaks (vähk).

Protsess jaguneb sageli faasideks: initsieerimine, promotsioon ja progresseerumine. Initsieerimisel tekivad DNA kahjustused ja mutatsioonid; promotsioon suurendab raku proliferatsiooni ning võib olla pöörduv; progresseerumise käigus kogunevad täiendavad muutused, mis soodustavad agressiivsust ja genoomilise stabiilsuse halvenemist.

Kasvajate arenguga kaasnevad üldised omadused, mida kirjeldatakse kasvajatunnustena: püsiv proliferatsioonivõime; apoptoosi vältimine ja kontrolli kaotamine kasvust kudede üle; angiogeneesi stimuleerimine; invasioon ja metastaas; immuunvastuse vältimine; muutunud energiatalitus ja metaboolne ümberkorraldus; genoomiline ebastabiilsus.

Metastaas on kasvajate arengus oluline etapp, kus rakud tungivad lähikudesse (invadeerimine), pääsevad vereringesse või lümfivõrku ning koloniseerivad kaugeid siseorganeid, moodustades sekundaarseid kasvajakoole.

Diagnoos ja ravi sõltuvad kasvajatüübist ja staadiumist. Üldised ravivõtted hõlmavad kirurgiat, kiiritusravi, keemiaravi, sihtotstarbelist ravi ning immunoteraapiat; ravi eesmärk on piirata kasvaja kasvu, keelata metastaasid ja parandada patsientide ellujäämist ning elukvaliteeti.