kartulid

Kartulid (Solanum tuberosum) on köögiviljakultuur, mida kasvatatakse peamiselt maa all moodustuvate mugulate tõttu. Kartulimugulad on taime varu- ja paljundusorganid, millest toitainetega täidetud tärklis talletub ning mis hiljem uude kasvuaastasse idanduvad. Kartul on üks maailma enim kasvatatavaid ja tarbitavaid köögivilju ning oluline süsivesikute allikas paljudes kultuurides.

Algusaeg ja levik. Kartul pärineb Andide piirkonnast, Lõuna- ja Kesk-Ameerika mägisel alal. Euroopa avastas ta 16. sajandil ning 18.–19. sajandil sai kartul laialtlevinud põhitoiduks paljudes riikides, kus see aitas rahvast toiduga kindlustada ja toidujulgeid. Tänapäeval kasvatatakse kartulit peaaegu kõikides peamistes temperatud kliimades.

Botaaniline kirjeldus ja kasvatamine. Kartul on mitmeaastane või aastakeste taim, mis kasvab sageli 60–100 cm kõrguseks; lehed on suurrõõmsad, õied võivad olla lillad või valged. Mugulad moodustuvad maa-alustes vartes ja võivad olla erinevas suuruses, värvusega pruunist kollakaseni. Kartul eelistab head drenaaži, viljelusmulda, kergelt happelist kuni neutraalset pH-d ning jahedat, kuid mitte külma ilmaga kasvatamist. Viljelyperiood sõltub sordist ning koristatakse tavaliselt suve lõpus või sügisel. Ladustamisel on vaja jahedat, pimedat ja ventilatsiooniga kohta, et vältida roheluse ja haliini tekkimist.

Kasutus ja toitumus. Kartulit kasutatakse keedetult, vormiroogadena, püreena ja friikartulina ning paljudes köökides on see aluseks erinevatele roogadele. Toitumuslikult on kartul tärkliserikas ja sisaldab C-vitamiini, kaaliumi ning kiudaineid; rasva sisaldus on väike ning valk on suhteliselt madal.

Probleemid ja majandus. Kartul on tundlik mõnede kahjurite ja haiguste suhtes, sealhulgas hiline leetero (Phytophthora infestans) ja Colorado kartulipõldleht, mis on ajalooliselt mõjutanud piirkondi. Kahjurite ja haiguste tõrje ning mitmekülgne sordivalik on olulised viljeluspraktikad.