karistusseadus

Karistusseadustik on Eesti kriminaalkäitumise ja karistuste peamine õigusakt. See kehtestab, mis loetakse kuriteoks, millised karistused on kohaldatavad ning millised on kriminaalvastutuse üldised alused. Seadustik on jagatud üldosaks (üldosa) ja eriosaks (spetsiaalosa), mis käsitlevad vastavalt üldiseid kriminaalõiguslikke põhimõtteid ja konkreetseid kuritegusid.

Üldosa sätestab kriminaalõiguslikud mõisted ja reeglid: süü, vastutus, teovõime, koostoimed ja põhiprintsiibid karistuste käsitlemisel. See määratleb karistuste üldised tüübid ja nende eesmärgid ning sätestab menetlust puudutavaid põhiprintsiipe.

Eriosa sisaldab konkreetsete kuritegude loetelu ja nende eest ettenähtud karistusi ning erifunktsioone, mis sõltuvad teo laadist, näiteks vägivallakuriteod, varavastutusrikkumised, korruptsioon ja küberkuriteod. Karistuste spektr hõlmab vangistust, rahatrahvi, tingimisi karistust ning vajadusel rehabilitatsiooniga seotud meetmeid.

Seadustik käsitleb ka kriminaalvastutuse aluseid alaealiste puhul ning selgelt sätestab erijuhtumid. Lisaks on karistusseadustik seotud teiste seadustega, näiteks kriminaalmenetluse seadusega ja finantspettuste või väärteode reguleerivate õigusaktidega.

Seadustik on ajas muutuv dokument, mida regulaarselt uuendatakse, et kajastada ühiskondlikke arenguid, Euroopa Liidu õigust ja rahvusvahelisi kohustusi.