karbonaatidega

Karbonaadid on keemilised ühendid, mis sisaldavad karbonaadiiooni. Karbonaadiioon, mille keemiline valem on CO32-, koosneb ühest süsinikuaatomist ja kolmest hapnikuaatomist, millel on koondatud kahetise negatiivse laenguga. Karbonaadid on väga levinud mineraalid Maa maakoores.

Tuntuim karbonaat on kaltsiit, mis on kaltsiumkarbonaadi (CaCO3) peamine koostisosa. Kaltsiit moodustab selliseid kivimeid nagu lubjakivi ja marmor ning seda leidub ka paljudes organismides, näiteks molluskite koortes ja korallides. Teisi olulisi karbonaate on dolomiit (kaltsiummagneesiumkarbonaat, CaMg(CO3)2), sideriit (raud(II)karbonaat, FeCO3) ja malahiit (vaskkarbonaadi hüdroksiid, Cu2CO3(OH)2).

Karbonaadid mängivad olulist rolli mitmetes geoloogilistes ja bioloogilistes protsessides. Näiteks on lubjakivi oluline ehitusmaterjal ja seda kasutatakse tsemendi tootmisel. Karbonaadid on ka osa süsinikuringest, kus nad salvestavad süsinikku atmosfäärist. Temperatuuri ja rõhu muutused võivad põhjustada karbonaatide lagunemist või moodustumist, mis mõjutab kivimite koostist ja pinnavorme. Samuti on mitmed karbonaadid olulised majanduslikud maavarad, näiteks fluor asub fluoriidides (CaF2), mida kasutatakse mitmetes tööstuslikes protsessides.