karboksüülühenditele

Karboksüülühendid on orgaanilised ühendid, mida iseloomustab karboksüülrühm (-COOH) esinemine. See funktsionaalne rühm koosneb karbonüülrühmast (C=O) ja hüdroksüülrühmast (-OH), mis on ühendatud sama süsinikuaatomiga. Karboksüülrühm annab ühenditele happelisi omadusi, kuna hüdroksüülrühma prooton on suhteliselt happeline ja võib loovutada.

Karboksüülühendeid tuntakse ka karboksüülhapetena. Nende happelisus varieerub sõltuvalt molekuli struktuurist, kusjuures lühemad ahelaga karboksüülhapped on tavaliselt tugevamad happed kui pikemad ahelaga. Lihtsaim karboksüülühend on sipelghape (metaanhape), millele järgneb äädikhappe (etaanhape) ja propaanhape.

Karboksüülühendeid esineb laialdaselt looduses ja neil on olulised bioloogilised ja tööstuslikud rakendused. Paljud aminohapped, valgud ja rasvhapped on karboksüülhappe derivaadid. Tööstuses kasutatakse neid polümeeride, ravimite, plastifikaatorite ja sünteetiliste lõhna- ja maitseainete tootmisel. Nad võivad reageerida alustega, moodustades sooli, ja alkoholidest, moodustades estreid. Estritel on sageli meeldiv lõhn ja neid kasutatakse parfüümides ja toiduainetetööstuses. Karboksüülrühm võib osaleda ka redutseerimis- ja oksüdatsioonireaktsioonides, mille tulemuseks on erinevad orgaanilised ühendid.