karboksüülhappehappe

Karboksüülhappehapped on orgaanilised ühendid, mida iseloomustab karboksüülrühm (COOH), mis koosneb hüdroksüülrühmast (OH) ja karbonüülrühmast (C=O). See funktsionaalne rühm annab karboksüülhapetele nende happelised omadused, kuna vesinikioon (H+) võib karboksüülrühmast dissotseeruda, moodustades karboksülaat aniooni.

Karboksüülhapped on laialt levinud looduses ja neid leidub paljudes puuviljades (nt sidrunhape) ja rasvhapetes. Neid kasutatakse laialdaselt tööstuses, sealhulgas plastide, ravimite, värvainete ja lahustite tootmisel. Mõned lihtsamad karboksüülhapped, nagu sipelghape ja äädikhapped, on tugevad orgaanilised happed, samas kui pikema süsinikahelaga rasvhapped on nõrgemad happed.

Karboksüülhapped võivad reageerida alustega, moodustades sooli ja vett. Nad võivad samuti läbida esterdamisreaktsioone alkoholidega, moodustades estreid, mida kasutatakse sageli lõhna- ja maitseainetena. Samuti võivad nad redutseeruda alkoholideks või oksüdeeruda edasi teisteks hapnikku sisaldavateks ühenditeks. Nende mitmekülgsus keemiliste reaktsioonide osas muudab need orgaanilise keemia olulisteks koostisosadeks.