karastusjookides

Karastusjoogid on gaasiga mullitatud mittealkohoolsed joogid, mis on tavaliselt magustatud ja maitsestatud. Peamised koostisosad on karboniseeritud vesi, magusaine (nt suhkur või kunstlik magusaine), maitseained ning happed (nt sidrunhape). Mõnel joogil võib olla kofeiini, vitamiine või säilitusaineid. Erinevad kategooriad hõlmavad kolasid, limonaade, puuviljamaitselisi jooke ja energiajoogid.

Ajaloost: karastusjoogide praktika sai alguse gaasitud vee kasutamisest 18. sajandil ning 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses hakati tooteid massiliselt tootma ja turustama. Üks varajasemaid ja kõige tuntumaid näiteid on Coca-Cola, mille tootmine sai alguse 1886. aastal. Edasiviivad arengud olid suhkrusisalduse suuruse ning maitsete laiema valiku ning tootmisefektiivsuse paranemine.

Tootmine ja pakendamine: karastusjoogide tootmises segatakse siirup karboniseeritud veega ning lahustub süsinikdioksid, mis tekitab mullid. Pärast töötlemist pastöriseeritakse või steriliseeritakse ning pakendatakse klaasi- või plastik- või metallpakenditesse. Jooke jaotatakse ning hoiustatakse jahedates tingimustes. Säästlikkus ja ringlussevõtt on kaasaegses tööstuses olulised.

Regulatsioon ja tervis: toiduseadused nõuavad koostisosade ja kofeiini sisalduse märkimist ning kalorisisalduse teavitamist. Suhkrukoguste vähendamine ning alternatiivsete magusainete kasutamine on viimastel aastatel kasvanud; valikuid nagu madala kalorsusega või suhkruasendajatega joogid pälvivad tähelepanu, osutades tervisealastele muredele tarbijate seas. Karastusjoogid moodustavad olulise osa globaalset ja Eesti joogiturgudest ning nende pakkumist ning tarbimist mõjutavad nii maitse-eelistused kui ka keskkonna- ja tervisealased tegurid.