kapitalikasvust

Kapitalikasvust ehk kapitali väärtuse kasv tähistab investeeringute tulemusel tekkinud kapitali koguväärtuse suurendamist ajas. See hõlmab nii rahalise tootluse (intressid, dividendid, võlakirjade tulu) kui ka väärtpaberite ja muude varade hindade tõusu ning reinvestimise mõju, mis koos tõstavad algkapitali üldist väärtust.

Mõõtmine: kapitalikasvu suurust hinnatakse tavaliselt aastase tootluse abil. Kõige levinum näitaja on keskmine aastane kasvuprosent ehk CAGR (compound annual growth rate): CAGR = (Kfinal/Kinitial)^(1/n) - 1. Oluline on eristada nominaalset kasvu ja reaalse kasvu, mis arvestab inflatsiooni. Lisaks võib kajastada kogutulu, mis sisaldab nii kapitalikasvu kui ka sissetulekuid (dividendid, intressid).

Tegurid ja risk: kapitalikasvu kujunemist mõjutavad tootlus ja risk, investeeringu ajahorisont, reinvestimisvõimalused ning inflatsioon. Pikemad ajaperioodid võivad võimaldada suuremat kogutulu, kuid lühemad perioodid lisavad volatiilsust. Maksustamine ning majandustingimused võivad samuti kasvu tegelikku suurust mõjutada.

Tähtsus ja rakendused: kapitalikasv on oluline isiklike finantside ning ettevõtete kapitali akumulatsiooni ja laiemas tähenduses majanduskasvu mõistes. See hõlmab säästmist ning investeerimist ning kajastub nii varade kogumi kasvul kui pikaajalise rikkuse loomisel. Filosofiliselt seotud mõisted on tootlus, risk ja ajahorisont.