akumulatsiooni

Akumulatsioon on protsess või nähtus, mille käigus midagi koguneb või kuhjub aja jooksul. See tähendab järkjärgulist juurdekasvu kogutud ainete, energia või mõju hulgas, mis võib lõpuks märkimisväärselt süsteemi seisukorda mõjutada.

Erinevates valdkondades kirjeldab akumulatsioon erinevaid mehhanisme. Füüsikas ja tehnikas võib akumulatsioon tähendada energiavarude või elektrilaengute kogunemist süsteemides, näiteks energiasalvestuses või soojusakumulatsioonis. Ökonoomikas ja rahanduses viitab akumulatsioon kapitali või rikkuse järkjärguliselt kogunemisele, mis võib mõjutada majanduskasvu ja sissetulekute jaotust.

Keemias ja keskkonnanduses kasutatakse bioakkumulatsiooni mõistet aine kogunemisest elusorganismides ning biomagnifikatsiooni, mis kirjeldab aine akumuleerumist toiduahelas järjest kõrgematele tasanditele. Need protsessid mõjutavad näiteks toksiliste ainete käitumist ökoloogilistes ahelates ja avaldavad mõju nii ökosüsteemidele kui inimtervisale.

Matemaatikas on akumulatsioonipunkt ehk piirväärtus jada väärtuste laienemisel: jada võib lähendada seda väärtust ning iga lähedal asuv ümbrus sisaldab järelkasvu. See mõiste on oluline analüüsides piirväärtusi ja sagedasti esinevaid stohhastilisi või järjestikuselt arenevaid protsesse.

Kokkuvõttes tähistab akumulatsioon laiemas tähenduses järkjärgulist kogunemist, mis võib toimuda looduses, tehnoloogias, majanduses ja matemaatikas, ning mille mõju sõltub süsteemist ja ajast.