kogunemisest

Kogunemisest on mitmekülgne mõiste, mis viitab kogunemise protsessile või nähtusele ning mille tähendus sõltub kontekstist. Sõna on tuletatud verbist kogunema, mis tähendab koonduma kokku või kokku koguma. Kõige üldisem tähendus hõlmab inimeste või esemete kogunemist teatud kohas või olukorras.

Kogunemine võib olla sotsiaalne või korralduslik: see hõlmab näiteks koosviibimisi, kohtumisi, koosolekuid, demonstratsioone ja avalikke üritusi, kus inimesed kogunevad näiteks seminarideks, demonstratsioonideks või kontsertideks. Lisaks viitab kogunemine ka akumulatsioonile või kogumisele: andmete, varade või ressursside järkjärguliselt kogunemisele või kasvule. Mõiste areng ja kasutus on seetõttu laialdaselt levinud nii igapäevases kõnes kui ka tehnilises või teaduslikus kirjanduses.

Kogunemine on seotud nii sotsiaalse suhtluse kui ka organiseeritud tegevusega: koosolekute korraldamine, töörühmade töö, kogunemiste planeerimine ning ürituste korraldamine. Massikogunemine, nt avalik üritus või protest, nõuab tavaliselt eraldi logistikat ning võib olla reguleeritud kohaliku omavalitsuse või riigi poolt turvalisuse ja korra tagamise eesmärgil.

Kogunemisest kui mõistet käsitletakse nii nähtusena kui kontseptsioonina. Sõnad sünonüümid hõlmavad koosolekut, kogunemist ja massikogunemist; vastandiks võib olla hajumine. Eesti keeles on kogunemisvabadus põhiõigus ning õiguslik raamistik hõlmab teavitamis- ja korraldusnõudeid avalike ürituste puhul.