kalsíumkarbónat

Kaltsiumkarbonaat (kalsíumkarbónat) CaCO3 on keemiline ühend, mida leidub looduses peamiselt mineraalidena kaltsiit ja aragoniit. See moodustab suure osa lubjakivist ja marmorist ning on oluline koostisaine paljudes ökoloogilistes ja geoloogilistes protsessides. Looduses esineb see ka merekoorustes ja fossiilsetes kestades, kus seda võib koguda probleemi korral.

Omadused ja vormid: Kaltsiumkarbonaat on tavaliselt valge või heleda värvusega tahke. See on vees väga vähe lahustuv ja reageerib hapetega, eraldades CO2. Looduses esinevad kaks peamist polümorfi: kaltsiit (rombiidiline) ja aragoniit (ortorombi). Need mineraalid võivad esineda erinevates geoloogilistes olukordades ning annavad materjalile erineva struktuuri.

Tootmine ja kasutus: Tööstuslikult eraldatakse kaltsiumkarbonaat peamiselt lubjakivist. Seejärel kasutatakse seda laialdaselt ehitussektoris: tsementi ja lubja tootmises, täiteainena paberi, plastide ja värvide tööstuses ning farmaatsias; ja toidulisandina ning lisandina joogivesi ja toidud. Kontsentreeritud vormis ning kombineerituna teiste ühenditega mängib see rolli ka karterite või mörtide koostises.

Keskkond ja ohutus: Kaevandamine ja töötlemine võivad mõjutada keskkonda, sealhulgas maastiku vormimist ja CO2 heitmeid. Kaltsiumkarbonaadi tolm võib põhjustada hingamisteede ärritust, seetõttu on vajalik puhastus ja kaitsev varustus töö käigus. Üldiselt on ühend siiski madala toksilisusega ja laialdaselt kasutatav ning esineb looduslike ja tööstuslike proportsioonide tõttu.