kahjukahjustuste

Kahjukahjustuste hüvitamine on õiguslik mehhanism, mille kaudu kannatanule tuleb maksta hüvitist kahju eest, mis on tekkinud keegi teise süüte, ebaseadusliku tegevuse või lepingu rikkumise tõttu. Kahjukahjustused võivad tekkida nii lepingulise kui ka lepinguvälise suhte raames ning neid käsitletakse üldiselt kui vastutamise tulemust.

Kahjukahjustused jagunevad rahalisteks ja mitte-rahalisteks (mittefinants) kahjudeks. Rahalised kahjud hõlmavad otseseid kulusid (meditsiinikulud, parandus- või asenduskulud), kaotatud tulu ning tulevikukahjusid. Mitte-rahalised kahjud võivad hõlmata valu ja kannatusi, elukvaliteedi vähenemist või piiratud võimetuste tõttu tekkinud ebamugavust ning piirangulist kahju, kui need on õiguslikult põhjendatud ja tõendatavad.

Õiguslik raamistik põhineb Eesti võlaõiguse seadusel (VÕS) ja tsiviilõiguse üldpõhimõtetel. Kahjukahjustuse hüvitamise aluseks on kahju olemasolu ning põhjuslik seos kahju ja tekitaja teo vahel. Vastutaja tuleb kahju hüvitada, kui ta on süüdi või kui kahju on tekkinud ebaseadusliku tegevuse või lepingu rikkumise tõttu. Mõnel juhul võib tekkida erandid või täiendav vastutus sõltuvalt asjaoludest ning kindlustus võib pakkuda täiendavat rahastust.

Nõuded kahjukahjustuste hüvitamiseks esitatakse tavaliselt kohtu või kokkuleppe teel. Kohtu ülesanne on hinnata kahju suurus ja tõendada põhjuse seost ning arvestada otseseid kulutusi, kaotatud tulu ning vajadusel mittefinantskahjude asjakohasust. Nõudete esitamiseks kehtivad seadusega ettenähtud aegumistähtajad ning tõendamiskoormus lasub kahju kannatanul.