kaartimist

Kaartimist ehk kartograafia on ruumilise teabe kujutamise ja kaardistamise teadus ning kunst, mis hõlmab kaartide planeerimist, koostamist ja interpretatsiooni. Selle keskmes on geograafilise informatsiooni kogumine, töötlus ja visuaalne esitus nii ruumiliselt kui semantiliselt.

Ajaloos on kaartide tegemine arenenud käsikirjalistest joonistustest trükitud atlasi ja topograafiliste kaartideni ning hiljem digitaalse kartograafia ja GIS-i ajastu. 20. sajandil muutus kartograafia tehnoloogiliselt ning muutus üha andmepõhisemaks ja interaktiivsemaks.

Kaardistamise protsess algab andmete kogumisest (maastikukaardid, satellit- ja fotod, demograafilised ja geograafilised andmed). Seejärel valitakse projektsioon ning tehakse andmete töötlemine, üldistamine ja sümboliseerimine vastavalt kaardi eesmärgile. Lõpuks koostatakse kaart, mis on kasutamiseks sobival kujul: trükis, veebis või digitaalses vormis.

Tehnoloogiad hõlmavad GIS-e (nt QGIS, ArcGIS), kaugseiret, LiDAR-i, GPS-i ja veebikaarte ning avatud andmeid (OpenStreetMap). Standardid nagu WMS ja WFS ning veebitehnoloogiad võimaldavad kaarte levitada ja kaasata kasutajaid.

Kaartimist mängib tähtsat rolli linnaplaneerimises, keskkonnahalduses, kriisihalduses, hariduses ja turul. Täpsus, päritolu selgitamine ja kasutajate arusaam on kriitilised aspektid, mida arendatakse pidevalt koos uuenduslike tööriistade ja mitmekesiste andmestikega.