külmumiskahjustuste

Külmumiskahjustused tekivad keha kudede otsesel kokkupuutel madalate temperatuuridega, mis põhjustavad rakkude kahjustumist ja verevarustuse häireid. Need võivad ulatuda kergetest naha külmetushaigustest kuni tõsiste süvakoekahjustusteni, mis vajavad meditsiinilist sekkumist. Külmumiskahjustuste riskiteguriteks on madal välistemperatuur, tugev tuul, pikaajaline külmas viibimine, niiskus, kehv vereringe, teatud haigused nagu diabeet, samuti alkoholi ja narkootikumide tarvitamine.

Külmumiskahjustused võivad esineda mitmel kujul, sealhulgas külmetushaigused, kus nahk muutub punaseks ja tundlikuks, hiljem tekib turse ja sügelus. Tõsisemad kahjustused, nagu külmumine, põhjustavad nahale valgeid või kollakaid laike, tundlikkuse kadu ja pärast soojendamist võivad tekkida villid. Sügavamad külmumiskahjustused võivad kahjustada lihaseid, kõõluseid, närve ja luid, mille tulemuseks on naha tumenemine, kõva konsistens ja lõpuks kudede surm.

Esmane abi külmumiskahjustuste korral hõlmab kannatanu viimist soojemasse kohta, kahjustatud piirkonna õrna soojendamist voolava leige veega (mitte kuuma), mitte kahjustatud kudede masseerimist, villide torkimist ja kahjustatud kehajäsemete liigutamist. Tõsiste külmumiskahjustuste korral on vajalik kohene meditsiiniline abi. Ennetus on oluline ja hõlmab sobivat sooja riietust mitmes kihis, kuivade riiete kandmist, sagedasi pause soojemates kohtades, piisava toitumise ja vedeliku tarbimist ning alkoholi vältimist külmas.