kõrvalhappeid

Kõrvalhappeid ehk **sidehappeid** on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma (–COOH) ja ühendatud sellega ainult ühena süsinikuatomiga. Need on orgaanilise keemia alal tähtsad funktsionaalsed rühmad, mis erinevad peamiste happeidest (nt karboksüülhappeid) selle poolest, et nende karboksüülrühm ei ole ühendatud süsinikuatomiga, mis on osa süsinik-vesiniku lülis.

Kõrvalhappeid esineb mitmesugustes orgaanilistes ühendites, näiteks aminokarbonhappeides, mis on elusorganismide rakumembraanide ja valkude ehitusblokid. Näiteks glutamaathappel on karboksüülrühm ühendatud süsinikuatomiga, mis omakorda on ühendatud aminorühmaga (–NH2), mis on omakorda ühendatud teise süsinikuatomiga. Sellised ühendid on olulised biokeemilistes protsessides, nagu valkude süntees ja energiatransport.

Kõrvalhappeid võib kaasaegses keemias kasutada orgaanilise sünteesi ja katalüütiliste protsesside alusel. Nad on ka olulised farmatseutilistes ühendites, näiteks meditsiinilistes valmides, kus nad võivad osutada farmakoloogilist tegevust. Kõrvalhappeid sisaldavad ka mitmed looduslikud ühendid, näiteks vitamiinid ja hormoonid.

Kõrvalhappeid saab saada mitmetel viisidel, näiteks orgaanilise sünteesi kaudu või looduslikult. Nad on stabiilsed ühendid, kuid nende reaktsioonikindlus sõltub funktsionaalsete rühmade koosseisust ja ümbritsevast keskkonnast. Kõrvalhappeid uuritakse aktiivselt orgaanilise keemia ja biokeemia alal, et arendada uusi materjale ja ravimeid.