käitumispsühholoogiast

Käitumispsühholoogia, tuntud ka kui behaviorism, on psühholoogiaharu, mis keskendub vaadeldavale käitumisele. Selle aluspõhimõte on, et kõik käitumised on omandatud keskkonnast mõjutuste kaudu. Käitumispsühholoogid usuvad, et käitumist saab mõista ja muuta uurides seoseid ärritite ja reaktsioonide vahel.

Varased käitumispsühholoogid nagu Ivan Pavlov, John B. Watson ja B.F. Skinner viisid läbi mõjukaid uuringuid, mis rõhutasid tingimisprotsesse. Klassikalise tingimise puhul õpitakse reaktsioone eelnevalt neutraalsetele ärrititele, nagu näitas Pavlovi koerte kuulus eksperiment. Operantne tingimine, mida uuris Skinner, selgitab, kuidas käitumist mõjutavad selle tagajärjed – positiivne või negatiivne kinnitamine või karistus.

Käitumispsühholoogia on mõjutanud mitmeid valdkondi, sealhulgas haridust, kliinilist psühholoogiat ja loomade käitumise uurimist. Käitumisteraapiad, nagu käitumisanalüüs, kasutavad behavioristlikke printsiipe, et aidata inimestel muuta ebasoodsaid käitumismalle ja arendada uusi oskusi. Kuigi käitumispsühholoogia algselt eiras vaimseid protsesse, on tänapäevane behaviorism tihti integreeritud kognitiivsete lähenemisviisidega, et luua põhjalikum arusaam inimkäitumisest.