jäätmetöötluspoliitikale

Jäätmetöötluspoliitika viitab kogumile seadusi, määrusi, standardeid ja programme, mis on loodud jäätmete tekke, käitlemise, töötlemise ja kõrvaldamise haldamiseks. Selle peamine eesmärk on keskkonnakaitse, ressursisäästu edendamine ja rahvatervise kaitsmine. Selline poliitika algab jäätmete tekke ennetamisest ja vähendamisest, millele järgnevad meetmed jäätmete taaskasutamiseks, ringlussevõtuks ja taastamiseks. Lõpuks käsitletakse ohutut ja keskkonnasõbralikku jäätmete kõrvaldamist.

Peamised poliitikameetmed hõlmavad sageli jäätmetekke hierarhiat, mis seab esikohale ennetuse, millele järgnevad korduskasutus, ringlussevõtt, taastamine (nt energia tootmine) ja lõpuks kõrvaldamine. See hierarhia juhib jäätmekäitluse otsuseid ja prioriteete. Jäätmetöötluspoliitika võib sisaldada ka tootja vastutuse (EPR) skeeme, kus tootjaid vastutatakse nende toodete elutsükli lõpu jäätmekäitluse eest. Samuti võib see määrata jäätmete liigitamise, kogumise nõuded ja töötlemistehnoloogiate standardid.

Globaalselt ja kohalikul tasandil erinevad jäätmetöötluspoliitikad oluliselt riigiti ja regiooniti, peegeldades erinevaid majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkondlikke tingimusi. Paljud riigid on võtnud vastu pikaajalisi eesmärke jäätmekoguste vähendamiseks, ringlussevõtu määrade suurendamiseks ja prügilatesse ladestatava jäätme hulga minimeerimiseks, et saavutada ringmajanduse põhimõtted. Poliitika rakendamine nõuab sageli tihedat koostööd valitsusasutuste, tööstuse, kogukondade ja üksikisikute vahel.