jätkuvtähelepanu

Jätkuv tähelepanu ehk võime hoida tähelepanu ühe ülesande või stiimuli suhtes pikka aega ning reageerida järjepidevalt, hoolimata väsimuse või muude kõrvalekallete tõttu. See kognitiivne funktsioon on oluline nii koolis, tööl kui igapäevases aktiivsuses, kus on vaja märgata ja reageerida pidevalt kontinualsetele stiimulitele või tegevustele.

Hindamine ja tähisus: Jätkuvat tähelepanu hinnatakse tavaliselt spetsiaalsete töödega, nagu Continuous Performance Task (CPT) ja selle variandid ning SART- tüüpi ülesannetega. Need katsed mõõdavad õigeaegseid vastuseid, vigade sagedust (omissions ja commissions) ning reageerimisviivitust ja -variatsioonust, mis peegeldavad tähelepanuhoidmise stabiilsust ajas.

Areng ja mõjutajad: Jätkuv tähelepanu kujuneb ning paraneb peamiselt lapsepõlves ja noorukieas, täiskasvanueas on see tavaliselt stabiilne, kuid vananemisega võib taseme langus esineda. Uni ja ärkvelolek, ärevus, stress ning keskkonnast tulenev arousal mõjutavad märkimisväärselt tulemusi. Neuroloogilised mehhanismid hõlmavad eesotsa ja parietaalset ajupiirkondade võrgustikke ning noradrenaliini süsteemi rolli tähelepanu suunamisel ja püsitulisel.

Seosed ja sekkumised: Jätkuv tähelepanu on ADHD-i ja mõnede traumaatiliste ajukahjustuste ning unehäirete olulised kognitiivsed piirangud. Klinilises ja hariduslikus kontekstis aitab hindamine ja kohanduste rakendamine ning une- ja arousal-juhtimise strateegiad sageli tähelepanu stabiliseerida. Vajadusel kasutatavad kognitiivsed treeningud ja koolituslikud sekkumised võivad parandada ülesandealisust ja reaktsioonikiirust.