järelemõtlemise

Järelemõtlemine on kognitiivne protsess, mille käigus vaadatakse pärast sündmuse, tegevuse või otsuse toimumist tagasi ning püütakse mõista, miks asjad nii juhtusid ja milliseid õppetunde neist võib õppida. Eesmärk on parandada tulevikus tehtavaid otsuseid ning käitumist.

Termin koosneb osadest järele- (pärast) ja mõtlemine (mõtlemine). Järelemõtlemine on tihedalt seotud retrospektiivse või reflektiivse praktikaga ning võib esineda nii individuaalselt kui ka grupis.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad haridust ja õppejõuduseid, kus õpilased või õpetajad kasutavad järelemõtlemist kogemuste süstematiseerimiseks; tööelus, kus pärast projekti või sündmuse peetakse debriefingu või retrospektiivseid koosolekuid; ning isiklikus arengus, näiteks päeviku pidamise kaudu.

Meetodid hõlmavad struktureeritud küsimuste kogumit (Mida läks hästi? Mida tuleks järgmisel korral teisiti teha? Miks see nii juhtus?), päevikut, debriefinguid, post-mortem analüüse ning grupilisi refleksioonikoosolekuid.

Piirangud ja väljakutsed hõlmavad tagasivaate kallutatust (hindsight bias), kognitiivset koormust, turvalise ja avatud õhkkonna puudumist ning liigsesu keskendumist süüdistamisele, mis võib vähendada järelemõtlemise kasutegurssust.

Seosed: järelemõtlemine on osa reflektiivsest praktikas, mis hõlmab kriitilist mõtlemist ja kogemusõpet; selle areng on oluline nii hariduses kui ka töökohal.