juhtimisteooriaid

Juhtimisteooriad on erinevad raamistikud, mis selgitavad, kuidas juhid mõjutavad meeskondi ja organisatsioonide toimimist ning mis teeb juhid efektiivseks eri olukordades. Need teooriad keskenduvad erinevatele aspektidele: isiksusele, käitumisele, kontekstile või nende nähtuste koosmõjule.

Isiksusteooriad uurivad, millised juhtimisomadused või tunnused soodustavad edu. Levimad ideed viitavad sellele, et teatud isikuomadused, nagu enesekindlus, otsustusvõime ning sotsiaalne intelligentsus, suurendavad juhtimisvõimet.

Käitumisteooriad keskenduvad sellele, mida juhid tegelikult teevad. Eraldi vaadeldakse ülesannustele keskendumist (töö korraldamine, suunamine) ja inimeste suunas olemist (nõustamine, motiveerimine, suhtlemine). Selline vaade rõhutab muutuste ja tulemuslikkuse seoseid konkreetsete tegudega.

Kontingents- ja situatsiooniteooriad väidavad, et juhtimise efektiivsus sõltub kontekstist. Valdav on idee, et üks lähenemine ei sobi kõigile olukordadele; näiteks Fiedleri kontingentsmudel ja Hersey-Blanchardi situatsioonijuhtimine rõhutavad sobiva stiili valikut olude järgi.

Transformatsiooniline ja transaktsionaalne juhtimine eristuvad väärtuste ja vaadete muutmise ning motiveerimise viisi poolest. Transformatsiooniline juht motiveerib läbi visiooni ja ideaali, samas kui transaktsionaalne keskendub kokkulepetele ja preemiatele.

Lisaks on tuhanded lähenemised nagu teenindav juhtimine, autentne ning eetiline juhtimine ning jagatud (ja leader–member exchange) lähenemised, mis rõhutavad eetilisi põhimõtteid, usaldust, partnerlust ning jagatud vastutust organisatsioonis. Uuemad suunad hõlmavad adaptatiivset ja keerukuslikku juhtimist, mis püüavad käsitleda kiiret muutumist ja teemakajastust.

Kriitika keskmes on kontekstuaalsus ja reageeringud kultuurilistele erinevustele, samuti piiratud empiiriline tõendusmaterjal mõnede teooriate kohta. Teooriad praktikas leiavad kasutust juhtide arendamisel, koolitusel ja organisatsioonikultuuri kujundamisel.