joogaharjutusest

Joogaharjutus on füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tasakaalu saavutamiseks suunatud tava, mis hõlmab kehaasendeid (asanas), hingamisharjutusi (pranayama) ja lõõgastust või meditatsiooni. Harjutuse eesmärk on arendada painduvust, tugevust, keskendumist ning keha- ja meele teadlikkust. Praktika võib olla nii füüsiline treening kui ka hingamise ja mõtteharjutusega eneseuuring.

Tavapärane sessioon algab soojendusega, järgneb keha ettevalmistus seeria asanadega (võivad olla staatilised või dünaamilised), seejärel hingamisharjutused ning lõpprelaksatsioon või meditatsioon. Õpetaja roll on kohandada harjutust õpilase võimete ja piiridega; oluline on kuulata keha ja vältida valu tekitavaid poose.

Jooga on pärit iidsetest Indiast; kaasaegne praktika on mitmekesine ja hõlmab stiile nagu Hatha, Vinyasa, Ashtanga, Iyengar ja Kundalini. Traditsiooniliselt ühendab jooga füüsilise vormi, hingamise ja meele kontrolli ning sellega seotud filosoofia. 20. sajandil levis joogaharjutus kiiresti ülemaailma.

Ohutus: algajad peaksid alustama kogenud juhendajaga, kuulama keha ja vältima valulikke poose või liigset pingutust. Rasedus, kroonilised haigused või vigastused võivad nõuda pooside kohandamist. Soovitav on kasutada sobivaid riideid, mitte libedat matt ning jätta aega lõõgastuseks.

Mõjud: uuringud viitavad painduvuse, jõu ja tasakaalu paranemisele, stressi ja une kvaliteedi paranemisele. Praktika sagedus ja kvaliteet mõjutavad tulemusi. Võimalikud riskid hõlmavad lihas- või liigesevalusid ning ülepingutamist; seetõttu on oluline järjepidevus ja teadlik tempo.