jagamisõigused

Jagamisõigused tähendavad ühisomandiga kinnisasjade omanikul kehtivat õigust nõuda omaosaluse jagamist eraldi omandiks. See tähendab, et iga omaniku osakaal võib saada eraldi kinnisasjaks või kui see ei ole võimalik, siis osade väärtuste arvestusega jaotada ühisomand.

Jagamine võib toimuda kahes põhivõimaluses. Esiteks füüsiline jaotamine ehk in kind, kus kinnistu jaotatakse tegelikult eraldi omandiüksusteks. Teiseks rahaline jaotamine ehk in value, kus iga omaniku osa kajastatakse raha- või hinnaväärtusest ning ühise kinnistu tuleviku kasutus lepitatakse kokku.

Kui omanikud ei jõua jagamise osas kokkuleppele, lahendab küsimuse kohus. Kohtuotsus võib olla jagamine füüsiliselt või rahaliselt, või korraldada kinnistu müümise ja tulu jaotamise omanike vahel. Müügiga kaasnevad kulud ja vajadusel tagatud õigused.

Jagamisõigust mõjutavad teiste õiguste piirangud. Näiteks võivad kinnistul olla hüpoteegid, servituudid või kasutusõigused, mis määravad, kuidas jaotamine ja võimalik jagamine realiseeritakse. Samuti tuleb arvestada seisukohaga, et mõnikord ei ole kinnistu füüsiline jagamine praktiline ning prioriteet võib olla müük jaotuse nimel.

Seaduslik alus ja terminoloogia põhinevad tsiviil- ja kinnisasiõiguse üldpõhimõtetel ning põhirõhk on ühisomandi lõplikul lõpetamisel ning omanike õiguste jaotamisel kooskõlas kohtupraktikaga. Jagamisõigused on seega olulised vahendid ühisomandi selgitamiseks ning omanike omandiõiguste selguse suurendamiseks.