isiksuseomaduse

Isiksuseomadus on püsiv ja tüüpiline mõtte-, tunde- ja käitumismuster, mis kirjeldab inimese tavapärast reageerimist erinevates olukordades. Need omadused kujunevad elukäigu jooksul ning on üldjuhul suhteliselt stabiilsed täiskasvanueas. Isiksuseomadused mõjutavad sageli inimeste valikuid, suhteid, tööalast käitumist ja üldist heaolu.

Isiksuseomaduste kirjeldamiseks on välja töötatud erinevad teooriad. Üks laialdaselt kasutatavat mudelit on Big Five ehk viis tegurit: openness to experience (avatatus kogemustele), conscientiousness (kohusetundlikkus), extraversion (ekstravertsus), agreeableness (koosmeelsus või sotsiaalne meeldivus) ja neuroticism (neurootilisus). Teised mudelid, näiteks HEXACO, lisavad täiendavaid tegureid, kuid põhimõttena põhinevad nad laiaulatuslikel isiksusmustritel.

Hindamine toimub peamiselt standardiseeritud küsimustike ja teiste hindamiste abil. Enesehindamine ja vaatluse põhinevad hinnangud annavad sageli täpsema pildi isiksuseomadustest. Tulemusi kasutatakse nii teoreetilises kui rakendavas psühholoogias, sealhulgas kliinilises, hariduslikus ja tööalases kontekstis.

Oluline on eristada normaalseid isiksuseomadusi ja patoloogilisi nähtusi. Äärmuslikud või märkimisväärse funktsioneerimisega seotud omadused ei viita automaatselt haigusele, kuid võivad olla osa isiksusehäirete spektrist või mõjutada kliinilist hindamist.