investeerimisnõudluse

Investeerimisnõudlus (investeeringute nõudlus) on majandusteaduslik mõiste, mis kirjeldab ettevõtete ja teiste majandustegevusega seotud osapoolte soovi ning vajadust teha kapitalivahendite ostu ning investeerida pikaajaliselt. See hõlmab investeeringuid tootmise laiendamiseks ja arendamiseks, nagu uute tehase- või tööstuspindade rajamine, masinate ja tarkvara soetamine ning teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimine. Investeerimisnõudlus on kogunõudluse komponendiks ning mängib olulist rolli majanduse pikaajalise tootlikkuse ja kasvutempo kujunemisel.

Peamised determinantid on: intressimäärad (kõrged intressid vähendavad investeeringuid, madalad neid soodustavad), oodatav tulusus ja kasumlikkus, ettevõtte tulevikuperspektiiv ja tööhõive mõju, olemasoleva kasutamata võimsuse tase, tehnoloogiline areng ja innovatsioon, maksusoodustused ning investeeringute toetus, laenu kättesaadavus ja krediiditingimused, ning üldine majanduskeskkond ja riskid.

Investeerimisnõudlus on oluline komponent kogunõudluses ning on märkimisväärselt tsükliline: majanduslanguse ajal võib see märkimisväärselt väheneda, majanduskasvu perioodidel aga suureneda. See mõjutab koguprodukti, töökohtade loomist ja majanduse pikaajalist arengut.

Mõõtmine: majandusstatistikas kajastatakse investeerimisnõudlust peamiselt bruttudena püsivate varade soetamiste ehk bruto püsivate varade vormina (GFCF). Samuti jälgitakse era- ja avalike investeeringute mahtu ning ettevõtete investeerimisotsuste suundumusi.