kogunõudluses

Kogunõudlus viitab majanduses kogutoodete või teenuste summale, mida tarbijad, ettevõtted ja valitsus on valmis ostma erinevatel hinnatasemetel teatud perioodil. Seda mõistetakse sageli kui kogutoodangu nõudlust majanduses. Kogunõudlus koosneb neljast peamisest komponendist: tarbimisväljaminekud, investeerimisväljaminekud, valitsuse kulutused ja netoeport. Tarbimisväljaminekud on kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele. Investeerimisväljaminekud hõlmavad ettevõtete kulutusi kapitalikaupadele, nagu masinad ja hooned, ning elamuinvesteeringuid. Valitsuse kulutused on valitsuse tehtud ostmised kaupadele ja teenustele. Netoeport on ekspordi väärtus miinus impordi väärtus. Kogunõudluse kõver on tavaliselt negatiivselt kallutatud, mis tähendab, et kui hinnatase tõuseb, väheneb nõutav kogus. See negatiivne kalle tuleneb kolmest peamisest efektist: rikkusefekt, intressimäärfekt ja rahvusvahelise kaubanduse efekt. Muutused kogunõudluses võivad tuleneda mitmetest teguritest, sealhulgas tarbijate ja ettevõtete usalduse muutused, rahapoliitika ja fiskaalpoliitika otsused ning rahvusvahelised majandusarengud. Kogunõudluse mõistmine on oluline majanduse üldise tervise analüüsimiseks ja hindade ning tootmise taseme määramiseks.