introspektsioon

Introspektsioon on psühholoogiline protsess, mille käigus inimene vaatleb ja analüüsib omaenda mõtteid, tundeid ja sisemisi seisundeid. See on enesevaatluse vorm, mis püüab mõista enda psüühiliste protsesside olemust. Introspektsioon võib hõlmata nii teadlikke kui ka alateadlikke seisundeid, kuigi teadlik analüüs on selle keskmes.

Termin "introspektsioon" pärineb ladina keelest, kus "intro" tähendab "sees" ja "specere" tähendab "vaatama". Seda on kasutatud erinevates filosoofilistes ja psühholoogilistes koolkondades sajandite vältel. Näiteks varajases strukturalistlikus psühholoogias oli introspektsioon peamine uurimismeetod, mille abil püüti kirjeldada teadvuse elementaarseid osi. Hiljem kriitiseeriti seda meetodit selle subjektiivsuse ja ebajärjepidevuse tõttu.

Kaasaegses psühholoogias kasutatakse introspektsiooni sageli täiendava meetodina koos objektiivsemate uurimisviisidega. See võib aidata uurida selliseid nähtusi nagu mälu, emotsioonid, otsustamine ja teadvus. Introspektsiooni abil saadud andmed on individuaalsed ja neid on raske üldistada, kuid nad pakuvad väärtuslikku sügavust mõistmaks inimkogemuse subjektiivset poolt. Paljud terapeutilised meetodid, näiteks psühhoanalüüs, tuginevad samuti introspektsioonile, et aidata inimestel paremini mõista oma käitumise ja tunnete allikaid.