interpretatsioonid

Interpretatsioonid tähistavad tekstide, sündmuste, kunstiteoste või andmete tõlgendusi ja selgitusi, mis annavad neile tähenduse konkreetses kontekstis. Sõna juured on ladina terminis interpretatio; eesti keeles kasutatakse terminit nii akadeemilises kui igapäevases kõnepruugis.

Erinevates valdkondades omandavad interpretatsioonid erineva tähenduse: kirjanduses ja filosoofias keskendutakse autoripõhisele või lugejakesksele mõistmisele; hermeneutikas uuritakse interpretatsiooni meetodeid ning konteksti mõju; muusikas ja teatris tähendab see teose esituse isikupära; seadusandluses viitab interpretatsioon õigusnormide tähendusele ja rakendamisele; teaduses puudutab see hüpoteeside ja andmete tõlgendamist ning mudelite seletusjõudu.

Interpretatsioonid on sageli subjekt- ja kontekstikesksed ning võivad eksisteerida paralleelselt, põhjustades mitmetähenduslikkust ja debatti. Hindamisel kasutatakse kriteeriume nagu järjepidevus, põhjendatus, vabaabitus andmetest ning seletusvõime. Mõnel alal, näiteks õiguses ja teaduses, püüeldakse objektiivsuse poole, samas kunstis ja kultuuris hinnatakse mitmekihilisust ja uuenduslikkust.

Interpretatsioonid mängivad tähtsat rolli kommunikatsioonis, kultuuridevahelises mõistmises ja teadmiste tootmises, olles nii vahendiks mõttevahetuseks kui ka loovuse väljendusvahendiks.