institutsioonitasandil

Institutsioonitasandil on Eesti avaliku halduse kontekstis kasutatav mõiste, mis kirjeldab tegevusi, otsuseid ja juhtimist, mis toimuvad üksikutes institutsioonides või organisatsioonides (näiteks koolid, haiglad, sotsiaalhoolekande asutused) ning ei viita riigi või piirkondliku poliitika elluviimise laiemale tasandile. See tähistab operatiivset tasandit, kus seadused ja standardid tõlgendatakse ning rakendatakse igapäevases töös ning kus otsustatakse ressursside ja teenuste korralduse, personali halduse, kvaliteedi tagamise ja riskide juhtimise küsimused kohaliku kontekstiga.

Praktiliselt hõlmab institutsioonitasandil toimimine organisatsioonisisest juhtimist: koolides tähendab see õppekava ja õpetamispraktikate elluviimist vastavalt õigusaktidele ning kooli ressursside ja personali haldust; haiglates tähendab see kliiniliste protokollide kohaldamist, patsientide teekonna korraldamist ning teenuste kvaliteedi tagamist; sotsiaalhoolekandes tähendab see hooldusplaanide koostamist ja teenuste osutamist vastavalt klientide vajadustele. Sarnaselt võivad kõnealused mõisted kehtida ka kultuuri-, vangla- või korrakaitseasutuste puhul.

Seos teiste tasanditega tähendab, et institutsioonid toimivad üldise õigusliku ja poliitilise raamistiku sees ning on seotud riigi või regionaalse järelevalve ning ülevaatega. Kuigi institutsioonidel on teatav autonoomia kohandada protsesse kohalike olude ja professionaalse ekspertõiguse järgi, peab nende tegevus olema kooskõlas kehtivate standardite ja osutatud aruandluse nõuetega.

Kokkuvõttes viitab institutsioonitasandile tegevuste ja otsuste tase, mis realiseerib poliitikad ja seadused organisatsiooni sees ning keskendub operatiivsele juhtimisele, kvaliteedile ja vastutusele kohalikus kontekstis.