inimsuuringutes

Inimsuuringud tähistavad teaduslikku tegevust, mis hõlmab inimeste peamiste omaduste ja käitumise uurimist või katseid. See hõlmab meditsiinilisi kliinilisi uuringuid, epidemioloogilisi uuringuid ning sotsiaal- ja käitumusteaduste töid. Eesmärk on mõista inimeste tervist ja elukvaliteeti ning luua tõenduspõhiseid lahendusi.

Eetika ja nõusolek: Kõik inimsuuringud peavad põhinema osalejate autonoomsel ja teadvustatud nõusolekul, riskide ja kasu läbipaistvusel ning konfidentsialiteedil. Uuringuid läbivaatavad eetilised komisjonid või sotsiaalnõukogud; alustamist ei tohi heaks kiita enne läbivaatust. Eriv regardide puhul—lastele, eakatele, puudega— kehtivad täiendavad kaitsemeetmed.

Regulatsioonid ja juhised: Euroopa Liidus kehtivad kliiniliste uuringute regulatsioonid ning andmete kaitse üldmäärus (GDPR). Eestis järgitakse neid raamistikke ning lisaks riiklikke eetikajuhiseid ja meditsiiniseadust ning teadusandmete kaitset.

Tüübid ja protsess: Uuringud võivad olla ravi- või diagnostikat puudutavad katsed, vaatlusuuringud, kohort- või juhtumiregistrid ning biopankide andmete kasutamine. Protsess hõlmab uuringu projekti, kaasamise teavitust, andmete kogumist ja analüüsi ning tulemuste avaldamist ja registreerimist.

Ajalugu: Inimsuuringute eetiline raamistik on kujunenud alates Nurembergi koodeksist ja Helsingi deklaratsioonist ning on aja jooksul tugevalt täienenud, et kaitsta osalejate õigusi ja tagada läbipaistvus.

---