inimkultuurist

Inimkultuurist on mõiste, mis käsitleb inimühiskondade kultuurilist mitmekesisust, sealhulgas uskumusi, tavasid, kunsti, keeli, institutsioone ja materiaalset kultuuripärandit. See hõlmab nii immateriaalset kultuuri—norme, väärtusi ja rituaale—kui ka materiaalseid nähtusi nagu arhitektuur, tehnika ja esemed. Inimkultuurist hõlmab seega nii seda, mida inimesed teevad, kui ka seda, mida nad usuvad ja mida peavad tähtsaks.

Kultuuri mõiste on arenenud erinevate teadusharude kaudu. E. B. Tyleri 19. sajandi definitsioon näeb kultuuri kui kogu inimtegevuse, moraali ja teadmiste süsteemi. Hiljem on kultuuriuurimine laienenud ning antropoloogias eristatakse peamiselt immateriaalset ja materiaalseid aspekte ning sotsiaalseid suhteid ja identiteete. Meetoditena kasutatakse etnograafiat, võrdlevat analüüsi, ajaloo- ja lingvistikat.

Kultuur on nii püsiv kui dünaamiline. See ilmneb normides, keeltes, rituaalides ning tavapraktikates ning ka visuaalses kunstis ja tehnilistes saavutustes. Kultuur juhib grupi identiteeti ja annab tähendusliku raamistiku, mille kaudu inimesed mõistavad maailma ja oma kohta selles.

Kultuur muutub kontaktide, migratsiooni, tehnoloogia ja globaliseerumise tõttu. Kultuuriline relativism rõhutab, et erinevaid praktikaid tuleks hinnata oma kontekstis. Samas on kriitika suunatud üleüldistuste ja kultuuride stereotüübi ohtudele ning rõhutab, et kultuurid on dünaamilised ja mitmetahulised.

Kokkuvõttes on inimkultuurist mitmekülgne ja ajalises mõttes muutuv inimtegevuse ja teadmiste kogum, mis moodustab sotsiaalse korpuse, kujundab identiteedi ning pakub raamistiku maailma mõistmiseks.