infuusioonireaktsioone

Infusioonireaktsioonid on kahjutute või tõsiste vastuste grupp, mis tekivad intravenoosse infusiooni ajal või mõni minut kuni tund pärast manustamist. Reaktsioonid võivad olla kergekujulised, näiteks külmavärinad, palavik, lööve või sügelus, või rasked, nagu hingamisraskus, vererõhu järsk langus ja teadvuse muutused.

Põhjused ja mehhanismid: Need võivad tuleneda immuunreaktsioonist — IgE-seotud allergilised reaktsioonid — või mitte-IgE-seotud mehhanismidest, samuti tsütokiini vabanemise sündroomist. Kõige sagedasemad on infusiooniga seotud allergilised või leukotsüütide aktivatsiooni põhjustatud reaktsioonid ning tsütokiinide vabanemist põhjustavad reaktsioonid. Transfusioonireaktsioonid, mis tekivad vere- või plasmaühendite manustamisel, kuuluvad samuti infusioonireaktsioonide alla.

Sümptomid ja hindamine: Reaktsioonid avalduvad sageli infusiooni ajal või mõne tunni jooksul. Sümptomid võivad hõlmata palavikku, külmavärinaid, löövet/urtikaariaid, iiveldust, õhupuudust, köha või kõhulahtisust ning vererõhu langust või teadvuse muutusi. Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel ja infusiooniga tekkinud sümptomite kujul; vajadusel võivad abiks olla laboratoorsed markerid (nt tryptaas anafülaksia korral) ja transfusioonireaktsioonide korral sobivad testid (DAT, bilirubiin jne).

Ravi ja ennetus: Infusioon lõpetatakse, hinnatakse hingamist ja vereringet ning vajadusel antakse elulisi ravimeid. Anafülaksia korral on esmane ravi epinefriin (adrenaliin) manustamine, millele järgnevad hapnik, vedelikud ning lisaks antihistamiinid ja kortikosteroide. Infusiooni kiirust võib järgmisel korral vähendada või infusiooni ette võtta premidatsioon ja/või desensitiseerimine teatud ravimite korral. Patsiendi jälgimine infusiooni ajal on oluline.