immuunvastuseid

Immuunvastused on immuunsüsteemi koordineeritud reaktsioonid patogeenide, võõraste ainete või kahjustatud keha rakkude vastu, mille eesmärk on ohu kõrvaldamine ja keha homeostaatilise seisundi taastamine.

Immunsüsteem jaguneb kaheks peamiseks vastuseks: kaasasündinud immuunvastus ja adaptiivne immuunvastus. Kaasasündinud vastus on kiire ja mittespetsiifiline; see hõlmab barjääre (nahk, limaskestad), fagotsüüte (neutrofiilid, makrofaagid), kompimenti ja looduslikke tappajaid ning põletikureaktsiooni. Adaptiivne vastus on aeglasem, kuid spetsiifiline; see keskendub lümfotsüütidele, nagu B-rakud ja T-rakud.

Humoraalne vastus hõlmab antikehade tootmist B-rakkudelt ja nende toimet patogeenide vastu; rakulise vastuse käivitab T-rakkude aktiivsus, mis hävitab nakatunud rakke ja ergutab teisi immuunrakkude funktsiooni.

Antigeenide esitlemine dendritrakkude poolt lümfisõlmedes käivitab adaptiivse vastuse ja tekitab immunoloogilise mälu, mis võimaldab tulevikus kiiremat ja tugevamat vastust. Immuniseerimine kasutab seda mälu haiguste ennetamiseks.

Immuunsüsteemi tasakaalustatus võib põhjustada autoimmuunhaigusi, allergiaid, immuunpuudulikkust või liigset põletikku. Tolerantsus enese vastu ja vajadusel immunosupressioon on olulised mehhanismid, mis tagavad kontrolli immuunreaktsioonide üle ning on oluline näiteks elundisiirdamiste puhul.