fagotsüüte

Fagotsüüte ehk fagotsüüdid on immuunsüsteemi rakud, mis tegelevad fagotsütoosi ehk võõrkehade, bakterite, surmade rakukomponentide ja muud jäätmete neelamise ning lagundamisega. Need rakud moodustavad esimest kaitseliini innataalses immuunsuses ning nendega seotud mehhanismid aitavad piirata infektsioone ja säilitada kudede puhastust.

Põhirühmad hõlmavad neutrofiile, monotsüüte/makrofaage ning dendriitrakke, samuti eosinofiile ja basofiile. Neutrofiilid on sageli esimesed reageerijad infektsioonide korral, monotsüüdid võivad kudetes areneda makrofaagideks, dendriitrakud esindavad antigeeni esmakordset esitlust ning eosinofiilid ja basofiilid osalevad peamiselt allergilises ja parasiitinfektsioonide vastases vastuses.

Funktsioonide seas on fagotsütoos, adhesioon chemotaksile, opsoniseeritud ainete seostumine retseptoritega ning rakusisesed lagundamisprotsessid. Fagotsüüdid moodustavad fagosoomi, mis ühendub lüsosoomiga fagolüsosoomiks, kus lagundatakse võõrkehad ensüümide ja happelise keskkonna toimel. Lisaks võivad fagotsüüdid toota reaktiivseid hapnikumolekule ja tsütokiine, et kutsuda esile täiendavat immuunvastust ning teavitada teisi immuunrakke.

Antigeeni esitamine on oluline osa nende funktsioonist: makrofaagid ja dendriitrakud esitlevad antigeene MHC II molekulide kaudu helper-T-rakkudele, aidates aktiveerida adaptiivset immuunsust.

Kliiniliselt on fagotsüütidel tähtis roll nakkuste tõrjumisel ning nende töö häired võivad suurendada infektsioonide riski või soodustada kroonilisi põletikulisi seisundeid, näiteks granulomatoosse haiguse või muude immuunpuudulikkuste korral.