immuunsüsteemiga

Immunsüsteem on organismi kaitse- ja tasakaalustamissüsteem, mis tuvastab ja kõrvaldab patogeene ning teisi kahjulikke aineid ning aitab säilitada keha omavahelist tasakaalu. Ta eristab enda rakke võõrastest ning koordineerib vastuseid, et kahjustusi minimeerida. Immunsüsteem koosneb kahest peamisest osast: kaasasündinud (mittespetsiifiline) immuunsus ja adaptiivne (spetsiifiline) immuunsus, mis on võimeline mälu looma.

Kaasasündinud immuunsus on esmane, kiire ja üldine kaitse: nahk ja limaskestad, antimikroobsed peptiidid, fagotsütaarsed rakud (neutrofiilid, makrofaagid), dendriitrakud ning NK-rakud. Adaptiivne immuunsus on aeglasem alguses, kuid väga spetsiifiline ja mälu omav: B-rakud ja T-rakud ning nende toodetud antikehad ja rakulised mehhanismid.

Olulised immunsüsteemi elundid on luuüdi (vererakkude tootmine), tüümus (T-rakkude küpsemine), põrn ja lümfisõlmed. Limaskestad ning lümfoidsed koed (nt MALT) osalevad kaitses.

Toimemehhanismid hõlmavad patogeenide äratundmist retseptorite kaudu, põletikureaktsioone, fagotsütoosi ning komplement- ja antikehade vahendatud kaitset. Adaptiivne immuunsus toodab humoraalseid vastuseid (antikehad) ja rakulisi vastuseid (tsütotoksilised T-rakud) ning arendab immunoloogilist mälu.

Immuunsüsteemi funktsioneerimist võivad mõjutada seisundid: immunopuudulikkus, primaarne (nt SCID) või sekundaarne; autoimmuunhaigused; allergiad. Vaktsineerimine stimuleerib adaptiivset immuunsust ja aitab luua pikaajalist kaitset. Väikelastel ja eakatel võib immuunsüsteem toimida erinevalt; tervislik toitumine, uni ja stressi juhtimine võivad selle toimimist toetada.