immuunsüsteemihaigusi

Immuunsüsteemihaigused, tuntud ka kui immuunsüsteemi häired, tekivad siis, kui immuunsüsteem ei tööta korralikult. Need haigused võivad avalduda mitmel erineval viisil, mõjutades erinevaid kehaosi.

Immuunsüsteemi häired jagunevad laias laastus kolme kategooriasse: immuunpuudulikkused, autoimmuunhaigused ja allergilised haigused.

Immuunpuudulikkuse korral on immuunsüsteem nõrgenenud ja ei suuda tõhusalt kaitsta organismi infektsioonide eest. Need võivad olla kaasasündinud (primaarsed) või omandatud elu jooksul (sekundaarsed), nagu näiteks HIV/AIDS.

Autoimmuunhaigused tekivad siis, kui immuunsüsteem hakkab ekslikult ründama organismi enda terveid rakke ja kudesid. Levinud autoimmuunhaiguste hulka kuuluvad reumatoidartriit, luupus, 1. tüüpi diabeet ja hulgiskleroos.

Allergilised haigused on immuunsüsteemi ülereageerimine tavaliselt kahjututele välistele ainetele, nagu õietolm, toit või ravimid. Immuunsüsteem loeb need ained ohtlikeks ja käivitab kaitsereaktsiooni, mis põhjustab allergilisi sümptomeid.

Immuunsüsteemihaiguste diagnoosimine hõlmab tavaliselt meditsiinilist ajalugu, füüsilist läbivaatust ja erinevaid laboriteste, sealhulgas vereanalüüse. Ravi eesmärk sõltub haiguse tüübist ja raskusastmest ning võib hõlmata ravimeid, immuunmoduleerivat ravi või elustiili muudatusi. Kuigi kõiki immuunsüsteemihaigusi ei saa täielikult välja ravida, on olemas erinevaid ravimeetodeid, mis aitavad sümptomeid leevendada ja elukvaliteeti parandada.