immuunsüsteem

Immuunsüsteem on keha kaitsesüsteem, mis tuvastab ja kõrvaldab patogeene ning rakkude kõrvalekaldeid, et hoida organismi tervena. See koosneb kahest peamisest osast: kaasasündinud immuunsus ja omandatud immuunsus. Kaasasündinud immuunsus on mittespetsiifiline ja reageerib kiiresti. Selle hulka kuuluvad barjääred (nahk, limaskestad), fagotsüüdid (neutrofiilid, makrofaagid), looduslikud tapjarakud ja dendriitrakud, põletik ning komplement-süsteem.

Omandatud immuunsus on spetsiifiline ja mäletav. See kasutab B- ja T-lümfotsüüte. B-rakud toodavad antikehi, mis toimivad humoraalse immuunsuse kaudu; T-rakud vastutavad rakulise immuunsuse eest ning suudavad nakatunud rakke tuvastada ja hävitada. Antigeenide esitlus dendriitrakkude poolt alustab kloonilist laienemist ja immunoloogilist mälu, mis võimaldab kiiret ja tugevamat vastust tulevaste rünnakute korral. Vaktsineerimine suurendab mälu ja kaitset teatud infektsioonide vastu.

Organid ja rakud on immuunsüsteemi toimimise keskmes: luuüdi toodab vererakke, tüümus küpse T-rakkude arenguks, põrn ja lümfisõlmed on lümfotsüütide kohtumis- ja küpsemiskeskused; lümfisooned ja -kanalid ühendavad need osad. Nahk ja limaskestad pakuvad esmaseid barjääre.

Haigused ja kõrvalekalded hõlmavad immunodeficienciesid (nt HIV), autoimmuunhaigusi ja allergilisi reaktsioone. Immunsüsteem muutub vananemisega ning mikrobioota mõjutab selle tasakaalu ja vastuseid.