ilmastikukindlust

Ilmastikukindlus on süsteemi võime ette näha, valmistuda, reageerida ja taastuda kliimamuutuste ning sellega seotud ilmastiku äärmuslike nähtuste mõju eest, säilitades samal ajal oma põhifunktsioonid ja toimivuse.

See hõlmab ehitatud keskkonda (hooned, teed, sidevõrk), elurikkust ja ökosüsteeme, majandust ning kogukondi ja nende tervist. Kliimakindlus seetõttu on mitmekülgne ning nõuab erinevate sektorite koostööd.

Peamised komponendid on ohustatus, haavatavus ja adaptiivne kohanemisvõime. Ohu ulatus, tundlikkus ja valmisolek mõjutavad süsteemi võimet säilitada toimivust ka ilmastikuhoovuste korral.

Leevendamise ja kohanemise meetmed hõlmavad nii struktuurseid kui ka mitte-struktuurseid lahendusi: energiatõhususe ja taastuvenergia suurendamist, looduslike veekorralduse lahenduste rakendamist, hoonete vastupidavuse suurendamist ning kriisireguleerimis- ja varundusplaanide väljatöötamist.

Mõõtmine ja juhtimine põhinevad riskihindamisel, haavatavuse analüüsil ja adaptsioonivõime näitajatel. Riiklikud ja kohaliku tasandi kliimamuutuste plaanid ning Euroopa Liidu raamistikud annavad suunised investeeringute suunamiseks ning andmete jagamiseks.

Väljakutsed hõlmavad andmete ja prognooside puudust, pikkajalist rahastust ning valdkondadevahelist koostöö puudujääki; pikaajalise planeerimise ja erinevate huvirühmade konsensuse saavutamine on sageli keeruline.

Ilmastikukindlus on oluline osa jätkusuutliku arengu strateegiatest, sest see aitab vähendada kahjusid, suurendada kogukondade turvalisust ning tagada majandustegevuse jätkusuutlikkust kliimamuutuste kontekstis.

---