ilmajaamadest

Ilmajaamadest on meteoroloogiliste andmete kogumise ja jagamise süsteem, mis koosneb erinevat tüüpi ilmajaamadest. Nad koguvad ning edastavad atmosfääri näitajaid ning annavad aluse ilmaprognoosidele, hoiatustele ja kliimauuringutele. Jaamad võivad olla automaatsed või manuaalsed ning paikneda linnades, maapiirkondades, rannikutel ja maastikel.

Peamised jaamatüübid on automaatsed ilmade jaamad (AWS) ja traditsioonilised manuaalsed jaamad. AWS teevad pidevaid mõõtmisi ning annavad temperatuuri, õhuniiskuse, õhurõhu, tuule kiiruse ja suuna, sademete koguse ning sageli ka päikesekiirguse ja nähtavuse taset. Manuaalsed jaamad annavad lisaks visuaalseid vaatlusi ja nende andmed töötatakse läbi koostöös automaatsete võrkudega kvaliteedi kontrolli ja täiendava täpsuse tagamiseks.

Andmed kogutakse kohalikest jaamadest ning suunatakse riiklikku ilmateenistusse, mis jagab neid rahvusvaheliste võrkude kaudu, näiteks Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) koordineeritud andmevahetusvõrkude ja Global Telecommunication Systemi kaudu. Need andmed on kasutusel prognooside koostamiseks, äärmuslike ilmade hoiatused andmiseks ning kliimamõõtmisteks; need on sageli avalikult kättesaadavad riikliku ilmateenistuse ja rahvusvaheliste andmebaaside kaudu.

Ajaloos on ilmajaamad arenenud käsitsi vaatluste ajast automaatsete võrkude ajast. 20. sajandi keskpaigast kehtestas WMO standardid ja metoodikaid, ning 1980.–1990. aastatel laienesid automaatsed jaamad oluliselt. Tänapäeval on suur osa andmeid kogutud automaatselt.

Ilmajaamadest seisab oluline roll nii lühiajaliste prognooside kui ka pikaajalise kliimamuutuste jälgimise jaoks. Nad aitavad tagada äärmuslike ilmade varase hoiatamise, tugevdavad valmisolekut ning toetavad teaduslikku uurimist. Väljundid sõltuvad vaatluste asukohast, standardimisest ning vajavad pidevat hooldust ja kvaliteedikontrolli.