hüpoteesitestides

Hüpoteesitestid on statistilised meetodid, mida kasutatakse väite või hüpoteesi tõepärasuse hindamiseks kogutud andmete põhjal. Need testid aitavad otsustada, kas esitatud hüpotees on piisavalt tugevalt toetatud andmetega, et seda saaks pidada tõeseks. Hüpoteesitestide keskne idee on nullhüpoteesi (H0) ja alternatiivhüpoteesi (H1) võrdlemine. Nullhüpotees esindab tavaliselt seisukohta, et mingit efekti ega erinevust ei ole, samas kui alternatiivhüpotees väidab vastupidist.

Testiprotsess algab nullhüpoteesi püstitamisega. Seejärel kogutakse andmed, mis on seotud uuritava probleemiga. Nende andmete põhjal arvutatakse teststatistik, mille väärtus näitab, kui palju andmed erinevad sellest, mida võiks oodata, kui nullhüpotees oleks tõene. Tulemuse tõlgendamine toimub sageli p-väärtuse abil. P-väärtus on tõenäosus saada vaadeldud või veelgi äärmuslikum tulemus, kui nullhüpotees tegelikult kehtib. Kui p-väärtus on piisavalt väike (tavaliselt alla eelseatud olulisuse taseme, nt 0.05), lükatakse nullhüpotees tagasi ja aktsepteeritakse alternatiivhüpotees. Kui p-väärtus on suurem, ei saa nullhüpoteesi tagasi lükata.

Hüpoteesitestide tulemusena on võimalik teha kahte tüüpi vigu: esimese liigi viga (nullhüpoteesi tagasilükkamine, kui see tegelikult kehtib) ja teise liigi viga (nullhüpoteesi mitte tagasilükkamine, kui see tegelikult ei kehti). Olulisuse taseme valik mõjutab nende vigade esinemise tõenäosust. Hüpoteesitestid on laialdaselt kasutusel erinevates teadusvaldkondades, äris ja sotsiaalteadustes otsuste tegemiseks ja järelduste tegemiseks.