hõõrdjõude

Hõõrdjõude, tuntud ka kui friktsioon, on vastastikune jõud, mis takistab kahe pinna libisemist üksteise suhtes. See jõud tekib pindade mikroskoopiliste ebatasasuste ja molekulaarsete adhesioonide tõttu. Hõõrdjõudude olemasolu on igapäevaelus äärmiselt oluline, võimaldades meil kõndida, esemeid haarata ja sõidukitel pidurdada. Ilma hõõrdeta libiseks kõik pidevalt.

Eristatakse mitut tüüpi hõõrdjõude. Staatiline hõõrdjõud on jõud, mis peab ületama, et alustada kahe objekti liikumist üksteise suhtes. Kui objekt juba liigub, nimetatakse vastastikust jõudu kineetiliseks hõõrdjõuks. Kineetiline hõõrdjõud on tavaliselt väiksem kui staatiline hõõrdjõud. Veel üks tüüp on veerev hõõrdjõud, mis tekib, kui üks objekt veereb teise pinnal, näiteks ratta või kuullaagri korral. Veerev hõõrdjõud on tavaliselt palju väiksem kui libisev hõõrdjõud.

Hõõrdjõudude suurus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas pindade materjalist, kontaktpinna suurusest ja kahe pinna vahelisest normaaltugevusest (survejõust). Üldiselt, mida siledamad ja karedamad pinnad on, seda suurem on hõõrdjõud. Samuti, mida suurem on kontaktpindade vaheline normaaltugevus, seda suurem on hõõrdjõud. Hõõrdjõududel on nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Kuigi need võimaldavad kontrollitud liikumist ja takistavad soovimatut libisemist, põhjustavad need ka energiakadu soojusena ja kulumist pindadel. Seetõttu on masinate projekteerimisel sageli vaja hõõrdjõudu kas suurendada või vähendada, kasutades vastavaid materjale ja määrdeaineid.