hõõglampidest

Hõõglamp, tuntud ka kui hõõgniidiga lamp, on elektriline valgusallikas, mis töötab hõõgniidi kuumutamisel läbi elektrivoolu. Hõõgniit, tavaliselt valmistatud volframist, on paigutatud klaaskolbi sisse, mis on täidetud inertgaasi või evakueeritud, et vältida hõõgniidi oksüdeerumist ja selle eluiga pikendada. Kui vool läbib hõõgniiti, muutub see nii kuumaks, et hakkab kiirgama valgust. See protsess on aga üsna ebaefektiivne, kuna suur osa energiast muundub soojuseks, mitte nähtavaks valguseks. Seetõttu on hõõglambid tänapäeval paljuski asendatud energiatõhusamate alternatiividega nagu LED-lambid.

Hõõglambi ajalugu ulatub 19. sajandisse, kus erinevad leiutajad, sealhulgas Thomas Edison, arendasid ja täiustasid selle tehnoloogiat. Esimene praktiline ja kaubanduslikult edukas hõõglamp patenteeriti 1879. aastal. Hõõglambid olid pikka aega peamine valgusallikas kodudes ja tööstuses tänu nende madalale tootmiskulule ja lihtsale konstruktsioonile. Nende peamiseks puuduseks on aga lühike eluiga ja madal energiatõhusus. Arendati erinevaid versioone, sealhulgas halogeenlampe, mis kasutavad halogeengaseid, et pikendada hõõgniidi eluiga ja parandada valgusviljakust, kuid ka need on nüüdseks suuresti LED-tehnoloogia poolt välja tõrjutud. Enamikes riikides on hõõglampide tootmine ja müük järk-järgult keelustatud või piiratud energiatõhususe standardite tõttu.