hoonestusõiguste

Hoonestusõiguste moodustavad õiguslikud õigused kinnistul ehitiste ja arendustegevuse korraldamiseks vastavalt planeeringule. Hoonestusõigused võivad olla kinnitatud kinnistuga seotud ning anda omanikule või arendajale õiguse ehitada ning kasutada kinnistut kindlates piirides, või neid võib eraldatult käsitleda kolmanda isiku või asutuse poolt. Nende õiguste sisu ja ulatus määratakse planeeringu ja ehitusnõuetega ning need võivad hõlmata hoonete arvu, kõrgust, korruste arvu, ehitusaluse pindala ja kasutust.

Õiguslik alus ja teekaardid. Hoonestusõigused tulenevad Eesti planeerimis- ja ehitusõigusest, sealhulgas planeerimisseadusest ja ehitusseadustikust. Üld- või detailplaneering, kehtestatud ehitus- ja kasutusnõuded ning kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimused moodustavad nende õiguste aluse. Hoonestusõigused realiseeritakse tavaliselt detailplaneeringu või eritingimuste kaudu ning neil on seotud ehitusloaga ja kujutatud infrastruktuuriga.

Ülekanduvus ja kaasinvesteering. Hoonestusõigused võivad olla kinnitatud kinnistuga ning neid võib müüa, üürida või muul moel üle anda vastavalt lepingulisele kokkuleppele või kohalikule regulatsioonile. Kohustused ja piirangud, mis kaasnevad nende õigustega, võivad hõlmata servitusi, kohustust säilitada avalikku huvi või tagada infrastruktuuri toimivus. Mõnikord võivad need õigused olla (eraldi) traditsioonilise kinnistu omandi piirid.

Rakendused ja piirangud. Hoonestusõigused määravad maksimaalse ehitusmahu, kõrguse, katvuse, kasutusliigi ja teised tehnilised tingimused, mis peavad vastama planeeringule ja ohutusnõuetele. Need piirangud tagavad igal ajal linnaplaneeringu järjepidevuse, infrastruktuuri toimimise ja keskkonnahoiu.

Seotud mõisted. Planeerimisseadus, detailplaneering, üldplaneering, ehitusluba ning kinnistu omandi- ja servituudiõigused on hoonestusõiguste mõistmisega seotud ning aitavad kontekstualiseerida nende rolli kinnisvaraarenduses.