hooldusõiguse

Hooldusõigus on vanemliku hoolduse ja vastutuse õigus ning kohustus, mille eesmärk on tagada lapse hea areng ja turvaline kasvukeskkond. Hooldusõigus hõlmab igapäevast hoolitsemist ning vanemate õigust ja kohustust teha olulisi otsuseid lapse elu kohta, nagu elukoha määramine, hariduse ja tervishoiu korraldamine, usulised ja kultuurilised valikud ning üldine kasvatus.

Eestis reguleerib hooldusõiguse küsimusi peamiselt perekonnaseadus. Kui vanemad elavad koos, jagatakse sageli hooldusõigust või määratakse ühine vastutus. Kui vanemad lahkuvad või ei ela koos, otsustab kohus hooldusõiguse vormi: ühiselt jagatud (ühine hooldus) või ühe vanema hooldusõigus. Teine vanem säilitab tavaliselt ligipääsu lapsega suhelda või külastada, sõltuvalt kohtuotsusest.

Kohus lähtub hooldusõiguse määramisel lapse parimast huvist. Olulised kaalutlused on lapse stabiilne elu ja kasvukeskkond, kooskäimise võrdne või asjakohane korraldamine mõlema vanemaga ning vanemate suutlikkus pakkuda vajalikku hoolt ja tuge. Muutused hooldusõiguses võivad tulla vanemate elutingimuste muutuste, lapse tervise või ohutuse vajaduste tõttu, millal kohus võib otsust muuta.

Hooldusõigus on tihti seotud ka elatisõiguse küsimustega, kuid need on eraldi õiguslikud mõisted. Hooldusõiguskehtivus lõpeb tavaliselt lapse 18. sünniaastapäevaga, välja arvatud erandjuhtudel, kui kohus on otsustanud teisiti lapse huvi alusel.